Ise küsin, ise vastan

Põlvasse Metsa 5a ehitatud elamu on esimene sertifitseeritud passiivmaja Eestis.

* Elamu köetav pind 280,6 m2, kütteenergia netovajadus 14,6 kWh/m2 aastas.
* Kogu hoone energiavajadus (küte, ventilatsioon, majapidamiselekter, valgustus)  aastas kokku 10360 kWh. Elektrienergia toodetakse kohapeal, katusel asuva 90 m2-suuruse päikesepaneelide välja abil arvestuslikult 10100 kWh aastas. Ajavahemikus 10.05 -25.10 on toodetud 8050 kWh. Seega on tegemist neto nullenergiamajaga. Suveperioodil müüakse ülejääv elekter võrku, talvine puudujääk ostetakse.
* Sooja vee ja kütte tootmiseks on lõunafassaadil vertikaalne 13,1 m2 pinnaga päikesekollektor madala talvise päikese püüdmiseks ja katusel 11,6 m2  suvise kõrge päikese jaoks. Soe vesi akumuleeritakse kahte paaki, kumbki 1000 liitrit.
* Talviseks kütteperioodiks novembrist veebruarini on lisaks kasutusel maasoojuspump (vertikaalsed puuraugud 80 m 2 tükki).
Loe edasi: Ise küsin, ise vastan

Roheluse tõhususest ja selle mõõtmise vajadusest

Lisaks artiklile „Roheluse mõjust“

Roheluse (haljastuse) mõju on teema, millega puutume kokku iga päev, ometi pole me harjunud selle mõjule  või puudumisele sügavamalt mõtlema. Veelgi enam: me pole harjunud süsteemselt analüüsima, millist mõju meie toimetamine  avaldab meid ümbritsevale elukeskkonnale ja sealtkaudu meile endile. Seega ei pööra me oma tegevusest tulenevale mõjule piisavat tähelepanu. Ometi öeldakse, et oled see, mida sööd. Samuti võiks öelda, et oled see, kus elad.

Loe edasi: Roheluse tõhususest ja selle mõõtmise vajadusest

Kodukaunistamisest Saksamaal

Kogu allolev materjal (vabatõlge tekstist ja pildid) on võetud internetist.

Kui Eestis ulatub kodukaunistamise liikumise ajalugu eelmise sajandi 30datesse aastatesse, siis Saksamaal tähistati 2011. aastal suurejooneliselt konkursi „Meie külal on tulevikku“ juubelit – möödus 50 aastat ajast, mil pandi alus Saksamaa suurimale kodanikeliikumisele. Alates 1961. aastast seisid mõlema Saksamaa kodanikud atraktiivse ja elujõulise küla- ja kogukonnaelu eest. Tulenevalt sõjajärgsete aastate olukorrast pidid mõlema riigiüle kahe aasta toimuvad konkursid aitama kaasa külaelu parendamisele.

Loe edasi: Kodukaunistamisest Saksamaal