Tartu vallavanem Aivar Soop on otsinud oma valla energiakulu vähendamise võimalusi vast juba viimased viisteist aastat või isegi kauem, sest Tartu vallavanemana on ta töötanud peaaegu kakskümmend aastat.
Teda ehmatas too verivaene aeg maal 1990-ndate algul ja keskel, kui kõik lagunes. Meie kliimas ei saa kütmata elada, aga suurtel kolhoosiaegsetel katlamajadel ei suudetud enam tuld all hoida, ja mis seal salata, osa nendega ühendatud korrusmajadest jäid tühjaks. Aga need majad, kuhu inimesed elama jäid, kombineerisid oma majale käepärastest vahenditest katlad ning kütsid sellega, mida elanikud kohale tõid: vanad aknaraamid, kantud jalanõud… See oli masendav pilt, mis sundis agronoomiharidusega vallavanemat keskenduma energeetikale. Praegu köetakse Tartu valla katlamaju gaasiga. Seegi käib paljudele vallaelanikele üle jõu. Aivar Soop annab endale aru, et puhtmajanduslikult ei saa gaasile oma tulevikku üles ehitada. Küll ju nähtud, kuidas gaasikraanid kõige külmemal ajal kinni keeratakse, ja hind ei lange niikuinii, pigem ikka tõuseb.
Soojavabrik lasteaia pööningul
Vallavanem Soop on unistaja, kes teeb oma unistused teoks. Ta on pidanud vaidlema ja veenma paljusid neid, kelle käes on programmide rahakraanid. Praegu on tal ette näidata Kõrveküla lasteaed, mis Eestis on täiesti unikaalne nähtus, sest seal kasutatakse kompleksselt mitut taastuvenergia tootmise võimalust. Seda on tehtud Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK-i) toel, ja tulemusega võib vägagi rahule jääda.Investeering kokku oli 135 205 EUR, millest KIK-i toetus moodustas 117 458 eurot ehk 86,87%, omaosalus oli seega 13,13%. ehk 17 747 eurot. Selle raha eest pandi lasteaia katusele päikesekollektorid ja tuulegeneraator.
”Tuulegeneraator muide, on moodsaim, mida leida oli,” ütleb Aivar Soop. See tiirleb horisontaalselt, mitte vertikaalselt, nagu oleme enamasti harjunud nägema, ja teeb seda kuulmatult. ”Me ei tahtnud siia lärmi, mida nende pöörlemine tavaliselt kaasa toob. Aga meie tuulegeneraator on pisike, rohkem mänguasi.” See mänguasi paneb siiski põlema kõik lasteaia lae- ja laualambid.
Pööningule on rajatud väike tehas, mis muundab päikesekollektoritega kogutud energia soojuseks, millega kuumutatakse vett, mis ringleb maja torudes ja mis hoiab sobival temperatuuril radiaatorid, rühmapõrandad, sauna, basseini- ja kraanivee. See soojus on nii võimas, et kui väljas oli -20o, kuumenes vesi +80o-ni ja seda tuli enne torudesse laskmist pigem jahutada.
Sellega seoses kerkis üles uus mure. Nadi, kui keeva veega ei ole muud teha kui kanalisatsiooni lasta – see probleem on eriti terav suvel, kui isegi basseini ei kasutata. Nii käivitati KIK-i toel projekti teine etapp ja rajati maaküte. Sellesse süsteemi ühendati ka Kõrveküla põhikool, mis ongi lasteaiast ca 130 meetri kaugusel. Kuum vesi akumuleeritakse 1,20 meetri sügavusele maasse pandud torudesse ja selle saab talvel ringlusse lasta. Muide, Eestis on päris palju lasteaiaujulaid, mis seisavad kuivalt, sest neid ei jõuta kütta. Kõrveküla lasteaia bassein hakkab peagi, siis kui investeeringukulud tasa teenitud, hoopis tulu tooma. Sest kui oma lastest aega üle jääb, renditakse seda välja teistele lasteaedadele. Nädalavahetustel peetakse siin laste sünnipäevi või tähistatakse muid sündmusi. Peaasi, et ei seisa tühjalt.
Valla omaosalus saab arvestuste kohaselt tasa teenitud hiljemalt 3 aastaga, ja siis võib küttearvetele kulunud raha kasutada millelegi hoopis kasulikumale.
Kas vald oleks midagi sellist teinud ka siis, kui toetusraha poleks taha tulnud? Vallavanem mõtleb järele. ”Raske öelda. Igatahes pidanuksime rohkem arvutama. Aga kuni toetusraha on saadaval, tasub see kõik vägagi ära,” kinnitab ta.
Muide, koos rahaga on juba kokku hoitud 6,2 tonni CO2-heitmeid, mida eraldaks gaasiküttel töötav katlamaja.
Pürolüüskatlamaja
Vallavanem Soobi järgmine unistus on rajada Lähte külla pürolüüskatlamaja. Lähte küla kaugküttetorustik sai just uuendatud ja sellega on ühenduses kool, lasteaed ning korrusmajad. Pürolüüstehnoloogia on välja töötatud Prantsusmaal, aga taolisi katlamaju tehakse ka Inglismaal või näiteks Indias. Pürolüüsmeetodil saab gaasiks muuta ükskõik mida – prügi, vanu autokumme, hakkepuitu. Pürolüüskatlamaja efektiivsus on kõrgem kui nt gaasil töötaval katlamajal ja kasutegur on 98%. Suvel, kui maju kütta pole vaja, saab pürolüüsiga toota sütt, mida saab müüa näiteks grillisöeks või ka väetiseks, või puiduõli, millega saab kütta õlikatlaid. ”Tegelikult saab pürolüüsiga toota peaaegu kogu Mendelejevi tabelit, aga olgu see meie tegevuse järgmine etapp,” arvab vallavanem.
Aivar Soop näeb selles suunas õige mitut plussi. Mitte miski ei lähe kaotsi ja nii munitsipaalasutuste kui ka elanike küttearved peaksid oluliselt vähenema.
”See annab meile võimaluse luua töökohti, hoida valla teeservad ning muud alad võsast puhtad,” ütleb ta. Ja panna selle tülika võsa inimeste heaks teenima.
Hinnapakkumised on võetud, pürolüüsiaparaat läheb maksma 1,8 miljonit eurot. Kas see ennast ka õigustab? ”Ka negatiivne kogemus on kogemus ja kindlasti oma hinda väärt,” arvab Aivar Soop ja hoiab hoolega silma peal kõigel, mida maailmas energia valdkonnas tehakse.
”Tundub, et ka elektrit on tulevikus mõistlik toota päikesepaneelidest,” arvab tema. ”Otsime fonde ja efektiivseid lahendusi, et rajada elektri tootmiseks Raadile päikesepaneelide põld.” Aga see plaan on veel liiga algusjärgus, et sellest pikemalt rääkida.
Tuli peab kogu aeg all olema!
Tartu vallas on praegu 6300 elanikku, aga vald kasvab nagu Viimsi Tallinna külje all. ”Inimesed kolivad kõigepealt kaugemalt Tartusse, koguvad seal liha luudele ning siis ostavad elamise jälle maale. Näiteks meile siia, kust pole kauge Tartus tööl käia,” seletab vallavanem. Lasteaiakohtadest on kogu aeg puudus. Alles sai Kõrveküla lasteaed poole suuremaks ehitatud, nüüd on kavas vallamajas kapitaalremont teha ja pool hoonest lasteaia käsutusse anda. ”Tegelikult on kütmiseks võimalik ära kasutada ka soe reovesi,” ütleb vallavanem.
”Kui vallamajas peaks jahe olema, siis helistad kõik inimesed läbi ja ütled, et mingu duši alla.” Aivar Soobist on vahel raske aru saada, millal ta nalja teeb ja millal tal tõsi taga on. Igatahes päikesepaneelid kavatsetakse panna ka mõlema koolimaja ja teiste valla lasteaedade katusele.
Aivar Soop ütleb, et pole oma valla elanikele mingeid erilisi energiakoolitusi korraldanud, kui mitte silmas pidada lastevanemate koosolekuid, kus Kõrveküla lasteaia päikesekollektoreid tutvustati. Igatahes on Tartu valla elanikud teinud KredExile rohkem vastavaid taotlusi kui teiste piirkondade inimesed.
”Ega ma päris täpselt tea, aga usun, et umbes 10% toetusrahast on tulnud meie valda,” ütleb Soop.
Pole mingi eriline avastus, et säästlikuks majandamiseks peab avalikel hoonetel olema palju otstarbeid. Nii töötavad lasteaia hoones õhtuti nii laste kui ka eakate huviringid, sauna ja basseini võivad mõõduka tasu eest kasutada kõik soovijad.
”Olen kogu aeg öelnud, et kooli sööklas ei tohi tuli pliidi all hetkekski kustuda,” ütleb vallavanem. Suvel korraldame koolimajas mitmesuguseid spordi- ja puhkelaagreid. Tulevaks suveks on maja juba välja müüdud. Tulevad Moskva korvpallurid, iluvõimlejad… Peast ei oska kõiki nimetada. Aga mis jälle kõige tähtsam – meie inimesed saavad tööd.”
Fotod Ene Pajulalt.
Ene Pajula
02.11.2012