Tõhus haljastus, mis see on?

Üleilmsed probleemid
Kiire urbaniseerumine ja rahvastiku kasv soodustavad kogu maailmas linnade suurenemist ja ehitus- ning arendustegevuse tõhustumist. Maa-alad muutuvad üha suuremal määral eluaseme ja liikumiskeskusteks. Tööstus- ja transpordipiirkonnad, parklad ja kaubanduskeskused ei mahu enam ära linnade piiridesse, nihutades neid järjest kaugemale. Samas on sellisel  kiirel arengul ja kasvul sageli kahjulikud tagajärjed keskkonnale. 

Loe edasi: Tõhus haljastus, mis see on?

Ise tehtud, hästi tehtud

Eluruumide lisasoojustamine

On tõsiasi, et soojusenergiale minevate kulutuste vähendamiseks on paljud Eesti inimesed hakanud tõsiselt mõtlema oma elumaja või korteri soojustamisele. Eesti ehitusturg pakub eluhoonete soojustamiseks suhteliselt palju võimalusi. Üks üsna laialt levinud tee  on lisasoojustuse panemine välisseintele. Küll surutakse vahtu kiviseinte vahelisse õhukanalisse, küll paigaldatakse välisfassaadidele lisasoojustust ja krohvitakse kas mineraalkrohvi või polümeerkrohviga.  Probleem tõusetub aga siis, kui hoone välisfassaadid on väga hästi viimistletud (puhasvuuk klinkertellis või muud suhteliselt kallid ilmastikukindlad viimistlusmaterjalid) ning arhitektuurset ilmet muuta ei soovita või see ei olegi paikkonna arhitektuurse ilme säilitamisvajaduse tõttu võimalik.

Loe edasi: Ise tehtud, hästi tehtud

Konkurss „Energiasäästlik kaunis kodu 2012“ kokkuvõte

Tuleviku kaunis kodu on säästlik, ilus, mugav ning meie laiuskraadile sobiva välisruumiga!

Selliste sõnadega lõppes 8.09.2012 kirjutatud pöördumine Eesti kodukaunistajate poole. Eesti Kodukaunistamise Ühendus (EKKÜ) koos Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga (MKM) alustas liikumist „Säästlik on ilus“. 

EKKÜ seadis oma tegevusele kaks eesmärki. Esiteks anda välja elanikkonda harivaid artikleid energia kokkuhoiust ning teiseks teha kindlaks, kuidas meie riigis tegelikult energiat säästetakse. Esimene eesmärk on suures osas täidetud nii avaldatud artiklite hulga kui ka foorumist osavõtjate poolest. Tulemused EKKÜ kodulehel räägivad ise enda eest. Teise eesmärgi saavutamiseks ja maakondade-sisese konkursi korraldamiseks kaasas EKKÜ maavanemad ja maavalitsused. Siinjuures on hea märkida, et maavanemate toetus üritusele oli märkimisväärne. Üle 20 üleriigilisele konkursile laekunud nominendi kõigist maakondadest on hea tulemus. 

EKKÜ keskjuhatus moodustas maakondade ülese komisjoni, kes valis esitatud nominentidest välja 12 maakonna tasandi parimat (vt konkursi „Energiasäästlik kaunis kodu 2012“ võitjad) ning suunas need asjatundjatele/ekspertidele, kes selgitasid välja üleriigiliselt parimad objektid. Ekspertidena oli kaasatud Maailma Energeetika Nõukogu volinik Einari Kisel (komisjoni esimees), Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi osakonna juhataja, volitatud ehitusinsener ja energiaaudiitor Margus Sarmet ning diplomeeritud energiaaudiitor Aare Vabamägi. 

Ekspertide hinnangul ei olnud vähese esindatuse tõttu võimalik esile tõsta üleriigiliselt parimat eramut ja tööstusobjekti. Küll aga pidasid eksperdid üleriigilist äramärkimist väärivaks kortermajade grupis KÜ Tehvandi kortermaja Valgamaalt, ühiskondlike hoonete grupis Roela Noortemaja Lääne-Virumaalt ning uute, äsja rajatud hoonete grupis SA Perekodu asenduskodu Viljandimaalt.

Meie erilise tähelepanu pälvis Tartu vallavanem Aivar Soop, kes valiti ühehäälselt energiasäästliku mõtteviisi edendajaks aastal 2012.


Mida me õppisime?

Kindlasti üllatas meid see, kui vähene on elanikkonna arusaam energiakasutuse mõõtmise vajalikkusest, sest see on energiasäästu olulisim komponent. Vähesed on inimeste teadmised ka haljastuse mõjust energiasäästule. Nende teemadega peaks EKKÜ tegelema ka tulevikus.

Asjatundjate-ekspertide arvamusele tuginedes on EKKÜ alustanud olulise elanikkonda hariva liikumisega ning seda on vaja jätkata. Tuleb tunnistada, et esimese energiasäästu-alase konkursi korraldamine andis EKKÜ-le kindlustunnet sellega jätkamiseks. 

Ekspertide ettepanekutele tuginedes on otstarbekas jääda maakonnakeskse korralduse juurde, nagu me korraldame Vabariigi Presidendi konkurssi „Eesti kaunis kodu“. Lisaks sellele peetakse õigeks jätkata ka üleriigiliselt kõige kaunimate ja energiatõhusamate ehitiste väljaselgitamist, mis oleksid teistele heaks eeskujuks ja väärtustaks rohkem nende kallal nähtud vaeva. Edaspidi hindame energiasäästlikkust erinevates kategooriates. Ekspertide soovituse kohaselt võiksid need olla järgmised:

1. Pereelamud
2. Korterelamud
3. Ühiskondlikud hooned – vajadusel alamkategooriad (haridusasutused, hoolekandeasutused, vallamajad, rahvamajad,     raamatukogud, noortemajad)
4. Tööstuskompleksid

Nagu juba eespool mainitud, tuntakse Eestis suhteliselt suurt puudust energiasäästu toetava tõhusa haljastuse rajamise tarkusest. Sellest oli juttu ka meie foorumis, mis viis näidisasumi rajamise ideeni. Tulevikuvaates on meeldiv tõdeda, et ka teostaja on olemas. Põhimõttelise nõusoleku näidisasula rajamiseks on andnud Tartu vallavanem, energiatõhusa mõtteviisi edendaja 2012 Aivar Soop.


Arvi Altmäe
Esimees
19.01.2013

Energiatõhususe saavutamine

Meie foorumist on ilmnenud, et paljudel inimestel on mõnes mõttes minnalaskmismeeleolu, nad ei taju veel, et energiakulude kokkuhoidmine on nende võimuses. Tõsi, selleks, et edaspidi kokku hoida, tuleb enne leppida ühekordse suurema väljaminekuga. Küsimus on selles, kuidas veenda inimesi selle ühekordse väljamineku vältimatuses? Kuidas muuta inimeste mõtteviisi tõhusama energiakasutuse suunas?

Loe edasi: Energiatõhususe saavutamine

Päikeseenergia salvestamise taibukad lahendused

Autoomanikud teavad, mida tähendab sõiduki jätmine põletava päikese kätte ja kuivõrd tülikas on seejärel autosse siseneda. Tihti tõuseb salongi temperatuur kõrgemale kui 30-40oC.  Aadressilt cleantechnica.com leiame huvitavaja leidliku lahenduse sõidukite varjamiseks päikese eest, kuid samas ära kasutades selle energia.

Loe edasi: Päikeseenergia salvestamise taibukad lahendused

Kuidas alternatiivsed energiaallikad kodumajapidamistes reaalselt kasutusel on

Jätkates teemal „Päikese- ja tuuleenergia kasutamine kodumajapidamises“ tuleb ilmselt lahti rääkida konkreetsed lahendused. Igaüht, kes alternatiivse energiatootmisega kokku puutub, hakkab arvatavasti vaevama küsimus, mida üks või teine lahendus tema enda kodumajapidamisele annab? Kuidas on lood ühelt poolt kuludega ja teisalt efektiivsusega? Ehk teisisõnu, milliseid lahendusi üldse kasutatakse ja millised nendest on kõige kasumlikumad. Vaatluse alla võiks võtta nii naaberriikides arendatavad kui ka meie oma rahva seas leiduvate osavate kätega inimeste loodud energia tootmise võimalused.

Loe edasi: Kuidas alternatiivsed energiaallikad kodumajapidamistes reaalselt kasutusel on

Tuul võiks katta inimkonna energiavajaduse!

2008. aastal tarbis inimkond 15 teravatti energiat, prognoosi kohaselt rahvastik küll kasvab, samas energiasäästu arvelt peaks tarbimine vähenema ning vajadus aastal 2030 peaks olema 12 teravatti.

Paigutades saja meetri kõrgused tuulikud igale poole maapinnale ja ookeani, on võimalik saada kuni 250 teravatti energiat aastas. Sellest rohkem pole võimalik tuule abil energiat toota.

Loe edasi: Tuul võiks katta inimkonna energiavajaduse!

Päikese- ja tuuleenergia kodumajapidamises

Päikeseenergia

Kui õnnestuks kinni püüda kogu Päikeselt maapinnale jõudev energia, võiks poolteisetunnise päikesepaistega tagada maakera aastase energiavajaduse. See teadmine on sundinud paljusid teadlasi ja insenere nuputama, kuidas saavutada päikeseenergia kasutamine ja salvestamine. 

Aastatel 2008-2010 korraldati kümne riigi koostöös uuring, millega anti päikeseenergia tootmisele kosmoses esimene arvestatav rahvusvaheline hinnang.

Loe edasi: Päikese- ja tuuleenergia kodumajapidamises

Säästlik on ilus

Head kodukaunistajad!

Pärast Eesti taasiseseisvumist on Eesti Kodukaunistamise Ühendus tegutsenud viisteist aastat ja selle aja jooksul oleme saanud palju julgustavat tagasisidet, mis on aidanud meil arendada kodukaunistamisliikumist tõeliselt üldrahvalikuks liikumiseks. Me teeme seda positiivse kogemuse kaudu. Ikka juhtub, eteri eluvaldkondades tekib heakorra- või teisi analoogseid probleeme, aga selle asemel, et neid häbimärgistada, oleme välja pakkunud ühe või ka rohkem head näidet, mida maavanemad maakonnas ja riigipea kogu riigis on saanud avalikult tunnustada ning kutsudateisi üles järgima nende nakatavat eeskuju. Kes meist ei tahaks olla naabrist parem?

Loe edasi: Säästlik on ilus