Võimalusi on ääretult palju, kuid alustame taimedega, mis on nii dekoratiivsed kui ka kasulikud. Selline valik on sobilik inimesele, kellel meeldib aias veidigi askeldada. Eriti soovitaksin peredele, kus on lapsed. Nii hea on omast aiast midagi suhu pista, midagi täiesti värsket ja keemiavaba ja avastada, et peale banaanide ja apelsinide on veel teisigi söödavaid vilju. Ja samas ei ole vaja rajada Eestile tüüpilist igavat- inetut viljapuuaeda, kõik siin pakutav sobib iluaeda.
Alustame tuntud viljapuudega, mis kõik õitsevad varakevadel eriti rikkalikult, kuid on ka suvel ja sügisel ilusad oma lehestiku ja viljade tõttu.
Murelipuu – võra püstine, laiuv, võib kasvada 5-7 (10) m kõrguseks. Lehed sügisel kollased, oranžid või punased. Soovitatavad sordid: Dönisseni kollane (rannikul), Leningradi Must, Nord, Meelika jt..
Kirsipuu – väike puuke (2-3 m), võra laiuv, oksad rippuvad, parimaks sordiks peetakse Läti-Leedu Madalkirssi, sobib istutada üksikult või väiksemas grupis.
Pirnipuu – võra püramiidjas, kõrgus 3-5 (7) m, lehed veidi nahksed, tumerohelised. Soovitav istutada isetolmlevaid ja varakult viljuvaid sorte Karmla, Seiu, Pepi ja Tartu pirn.
Mariõunapuu ‘Dolgo‘ – püstise võraga veidi püramiidjas puu, mille silmatorkavalt erepunased viljad on ka maitsvad.
Punaselehine alõtsa ‘Nigra‘ – kõige punaselehisem puu Eestis, kõrgus 3-4 m, kahjuks külmaõrn, sobib kasvatada saartel, Lääne- Eestis, ka Tallinnas.
Astelpaju – võib kasvatada kõrge põõsa või väikese puuna, kõrgus 3-5 m. Lehed kitsad, hõbedased, viljad särav oranzid, harva kollased. Viljad on hapuka maitsega tõelised tervisemarjad, sisaldades hulganisti vitamiine ja kuulsat astelpaju õli, millega saab ravida edukalt haavandeid ja on abiks nii südamehaiguste, ateroskleroosi kui vähi ravil. Marju võib säilitada sügavkülmas. Mulla suhtes pole astepaju nõudlik, kasvab isegi rannaliivadel, endistes kruusakarjäärides, kiratseb aga liigniisketel turvasmuldadel. Astelpaju on äärmiselt valgusnõudlik. Koduaeda võib soovitada ‘Botanitšeskaja Aromatnajat‘, vili punakasoranž, eriti aromaatne, toimeainete sisaldus suur. Kuivadel muldadel vajab kastmist, et saak oleks suurem.
Toompihlakas – kitsavõraline põõsas, kõrgus 2-4m, õitseb rikkalikult mai lõpus, õied valged kobarates. Väiksed magusad mustad marjad valmivad juba juuni lõpus, juuli alguses. Praegu ilmub müügile suureviljalisi toompihlaka sorte. Toompihlakas on täiesti külmakindel ja mulla suhtes vähenõudlik põõsas.
Kännasmustikas – kõrgus 1-1,5 m, lehed tumerohelised, nahkjad, sügisel värvuvad leekivalt sarlakpunaseks. Õied valged kellukjad nagu maikellukesel, vili asub suures kännases, on metsas kasvavast harilikust mustikast 10 korda suurem, valmib augusti lõpus, septembri alguses, eelistab viljakat kergemat turvasmulda (mulla happesus 4,5-5,5).
Jaapani ebaküdoonia – madal põõsas, 0,5-0,8 m, õitseb maikuus kaua ja rikkalikult oranzide õitega. Viljad on sidrunikujulised, hapumaitselised ja tugevalt, meeldivalt lõhnavad. Võib säilitada külmkapis lõikudena koos suhkruga, sobib morsiks, kisselliks ja ka likööriks.
Hariliku pohla sorti ‘Coralle‘, mesimurakat ja ahtalehist mustikat võib kasvatada kiviktaimlas, kui lisada mulla hulka turvast, kuid parem on nende taimede jaoks rajada eraldi väike turbaaed.
Kiviktaimlasse või püsilillepeenrasse võib istutada laikudena kuumaasikat, mis annab marju jaanipäevast hilissügiseni, koos roosaõielise aedmaasika sordiga ‘Panda‘.
Mõned aabitsatõed:
- Kõik rikkalikult õitsevad ja viljuvad taimed vajavad päikesepaistelist kasvukohta.
- Luuviljalised (kirsipuu, murelipuu, alõtša jt.) eelistavad lubjarikast mulda ja ei talu turbamulda.
- Mustikad, jõhvikad, murakad, pohlad eelistavad haput, turbast mulda.
- Enamus puid ja põõsaid ei talu kõrget põhjavett.
- Peaaegu kõiki lehtpuid ja põõsaid saab aiakääride abil hoida teile sobivas suuruses ja vormis.
AS ‘ Ilupuud ‘ direktor
Aino Aaspõllu