Koostöös Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ja Eesti Tööandjate Keskliiduga valib Eesti Kodukaunistamise Ühendus alates 2006. aastast igal aastal parima tööstusmaastiku. Võitja saab kodukaunistamisliikumise patrooni Vabariigi Presidendi ning Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ja Eesti Tööandjate Keskliidu tunnustused.
Võitjad:
2006 Kohtla kaevandusmuuseum ja tuhamäed
2007 BLRT Grupp AS Tallinnas
2008 Balti Elektrijaam Narvas
2009 AS Ensto Ensek Keilas Harjumaal
2010
Võru linna keskkonnajaam
ÜLDOSA
Kodukaunistamiseks ei pea üksnes uusi väärtusi looma – hooneid ehitama, puid ja ilutaimi istutama – olemasolevat peab ka korras hoidma ja vajadusel taastama. Ka kõige kaunim rajatis, ehitis, iluaed, park või puiestee ei ärata meis ilutunnet, kui see on unarusse jäetud, samas mõjub keskkonna korrastatus töömeeleolule ja tervisele positiivselt.
Tööstusmaastiku mõiste – maastik, kus paiknevad tööstusobjektid või -rajatised.
Tööstusmaastikud kuuluvad lahutamatu osana meie igapäevaellu. Me näeme maastikus tootmisrajatisi, ehitisi ja korstna-suitsu ja tolmu, läbime või möödume võsastunud jäätmaast jäätmaadest, räpastest tehasehoovidest ja tööstuskvartalitest ning halvemal juhul tunneme õhus ebameeldivat lõhna, mis võib hoopis kaugemal asuvast tootmishoonest tuulega meieni jõuda. Nõukogudeaegne Varasema perioodi tööstus vajas ulatuslikke tööstusrajatisi, mis nüüdseks, eriti väiksemates linnades ja asulates, on oma funktsioonid kaotanud ning seisavad tühjalt lagunedes, mõjutades oluliselt linnapilti ja ümbritsevat keskkonda.
Ülevaatus Konkurss on kavandatud kahetasandilisena:
• piirkondlik, s.o. maakondade ja suuremate linnade (Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu) tasand;
• üleriigiline tasand.
Auhinnale võivad kandideerida tööstused nii vanad vanades rekonstrueeritud tootmishooneid, rekultiveeritavad jäätmaad tootmishoonetes kui ka kriteeriumidele vastavad uusehitised, samuti karjäärialad ja rekultiveeritavad jäätmaad.
Konkursi Peamiseks eesmärgiks on
tulla toime motiveerida positiivsete näidete kaudu tööstuskomplekside omanikke rohkem mõtlema tootmisega seotud esteetilistele ja keskkonnakaitselistele aspektidele hinnatakse:
• toimetulekut tootmishoonete ja -rajatiste poolt kujundatavate esteetiliste ja keskkonnakaitseliste väljakutsetega;
• tööstusrajatiste ja nende ümbruse heakorra ning kujundusliku taseme parandamist;
• pööratakse tähelepanu rahvuslipu väärilisele eksponeerimisele tööstushoonete kompleksis;
Osavõtuõigus
Konkursis osalemine on vaba ja vabatahtlik, osavõtusoovijad võivad registreerida ennast ise Eesti Kodukaunistamise Ühenduse (EKKÜ) piirkondlikes komisjonides. Osavõtjaid võivad esitada ka kohalikud omavalitsused, organisatsioonid ja üksikisikud, kuid sellisel juhul on vajalik omaniku nõusolek. Piirkondlikes konkurssides võivad osaleda ka piirkondlike komisjonide liikmete omanduses või töökohaks olevad tööstusobjektid, kuid sellisel juhul ei või kõnealuse objekti hindamisest osa võtta antud komisjoni liige ise.
Üleriigilise tasandi komisjoni liikmed ei tohi ise ülevaatuses osaleda.
Hindamise valdkonnad
Hinnatavat objekti iseloomustab kõrge haljastuslik ja heakorrastuslik väärtus, hea hooldatus tootmise jätkudes, või objekti rekonstrueerimine uues funktsioonis.
Konkurss käsitleb kahte teemat/tegevusvaldkonda:
I - tööstuse poolt rikutud maastiku (karjäärid, tuhamäed, kaevandused, jäätmehoidlad jne) rekultiveerimine;
II – tööstusmaastik tootmishoonete või -rajatiste ümbruses, kogu tööstuse jaoks vajaliku territooriumi planeerimine ja korrastatus, ka sealhulgas kaitsehaljastuse olemasolu jms, mida iseloomustab kõrge haljastuslik ja heakorrastuslik väärtus, hea hooldatus tootmise jätkudes või rekonstrueerimine uues funktsioonis.
PARIMATE SELGITAMINE JA AUTASUSTAMINE
Komisjoni reidide kokkuvõtete alusel selgitatakse välja parim tööstus- ja/või tootmisettevõte piirkonnas. Piirkondade parimad esitatakse hindamiseks vabariiklikule komisjonile.
Tulemuste väljaselgitamine
Parimate väljaselgitamiseks arvestatakse:
- sulandumist ümbruskonda või positiivset kontrasti ümbruskonnaga;
- looduskeskkonnast tulenevate eelduste oskuslik ära oskuslikku kasutamist;
- eeskujuväärivalt rekonstrueeritud objekti või kompleksi eeskujuväärivat rekonstrueerimist;
- lahenduse originaalsust;
- rahvuslipu eeskujuväärivat eksponeerimist;
- erilist taimekollektsiooni;
- tähelepanuväärset üksikelementi;
- märkimisväärset arhitektuurset lahendust ja ansamblilisust;
- omanäolisust, isikupära;
- lahenduse ratsionaalsust;
- sulandumist ümbruskonda või positiivset kontrasti ümbruskonnaga.
Piirkondlik zürii / komisjon külastab kõiki ülevaatuseks esitatud objekte, mille tulemusena selgitatakse välja parim tulemus piirkonnas.
Piirkondlikele hindamiskomisjonidele esitatakse järgmised andmed:
• objekti nimi ja asukoht;
• omaniku või haldaja nimi;
• täpne aadress;
• telefoninumber, e-posti aadress selle olemasolul.
Hajaasustuses paiknevatele objektidele on soovitatav lisada konkreetseid teejuhiseid.
Piirkondliku komisjoni liige tutvustab piirkondlikul konkursil võitnud objekti üleriigilisele komisjonile esitades kirjalikult objekti fotod ja lühikirjelduse põhjenduse, mis käsitleb tulemuste väljaselgitamise alapealkirja all välja toodud teemasid loetelus väljatoodud aspekte.
Üleriigilise komisjoni liikmed nimetab EKKÜ keskjuhatus.
Ülevaatuse konkursi tulemuste avalikustamine
Tulemused tehakse teatavaks ja tunnustamine toimub augustikuus koos üheaegselt Eesti Kodukaunistamise Ühenduse suvise aastapreemiate Kaunis Eesti kodu kätteandmisega.
TÖÖSTUSMAASTIKU HINDAMISKRITEERIUMID
Hindamisel käsitletakse viit suurt teemaderingi: terviklikku ruumimõju, keskkonnakaitselisi abinõusid, heakorda, haljastust ja väikevorme. Teemade alapunkte eraldi ja ühekaup ühekaupa ei hinnata, pigem on need allpool toodud teemade sisu seletamiseks. selgitamiseks.
Hindamise komponendid on:
Terviklik ruumimõju:
• rajatise tervikpilt ja maastiku mõju / tootmishoonete ehituslik olukord, eraldi tuua välja märkimisväärne arhitektuurne lahendus selle olemasolul;
• tootmishooned koos oma mõjuruumiga – moodustavad terviku, on funktsionaalsed, mõjuv üldpilt jne;
• tootmisala piirid, servavööndid, barjäärid, kaitseistandike olemasolu, ja nende korrasolek. Häired, kahjustused (probleemsed piirkonnad), nende mõju ümbritsevale maastikule.
Keskkonnakaitselised abinõud:
• asutuse tootmisettevõtte keskkonnapoliitika – keskkonda säästva tehnoloogia kasutamine, väljaarendamine, kvaliteetse elukeskkonna säilitamine (nt välditakse õhureostust, rekultiveeritakse vanu kaevandusi, kaitstakse põhjavett, rajatakse haljastust jne);
• keskkonnajuhtimissüsteemi rakendamine, kasutuselevõtt. Ettevõttel on väljastatud keskkonnajuhtimisstandard ISO 14001:2004 või on taotlemisel;
• rakendatakse keskkonda säästvaid tehnoloogiaid, püüdes säilitades ökoloogilist tasakaalu;
• efektiivne ressursside kasutamine tootmisel;
• tehtud on keskkonnariskide analüüs;
• jäätmeseadusest on kinni peetud;
• tulevikku suunatud tehnoloogiate kasutamine;
• töötajate keskkonnateadlikkuse parandamine.
Heakord:
• tööstusmaastiku hea korrastatus (kuskil ei vedele tootmis- ja tööstusjäätmeid);
• vanade karjääride kaevanduste , rajatis te jms rekultiveerimine;
• hooned korrastus; ja nende lähiümbrus e korrastatus;
• teede seisundi ja sobivuse hindamine, katendite valik jms.
Haljastus ja selle seisund:
• puude, põõsaste hooldus hooldatus , sobivus keskkonda, kaitseistandike hooldus; hooldatus;
• haljastuse kujundatus ja selle esteetilisus;
• muru ja niidualade seisund.
Väikevormid, nende seisund ja sobivus:
• lipuvarras;
• piirded ja väravad;
• puhkekohad – istepingid, prügikastid jms;
• viidad, sildid, logo, reklaam jms;
• välisvalgustus.