I ÜLDSÄTTED
1. Mittetulundusühing Eesti Kodukaunistamise Ühendus (edaspidi Ühendus) on liikmelisusel põhinev isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks on aidata kaasa kodukultuuri edendamisele.
2. Ühendus juhindub oma tegevuses põhikirjast, mittetulundusühingute seadusest, teistest Eesti Vabariigi õigusaktidest. Põhikirjaga reguleerimata küsimustes juhindutakse mittetulundusühingute seaduses sätestatust.
3. Ühendus teeb koostööd riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustega, teiste mittetulundusühingutega ja muude Ühenduse tegevusest huvitatud isikutega Eesti Vabariigis ja teistes riikides.
4. Ühendus on eraõiguslik juriidiline isik, tal võib olla oma sümboolika.
5. Ühenduse asukohaks on Tallinn, Eesti Vabariik.
6. Ühenduse tegevust korraldatakse tegevuspiirkondades (maakonnad ning Narva, Pärnu, Tallinna ja Tartu). Igas tegevuspiirkonnas võib põhikirjas sätestatud korras moodustada ka osakonna.
II TEGEVUSE EESMÄRK, ÜLESANDED
7. Ühenduse tegevuse eesmärgiks on:
7.1. osundada ja aidata kaasa kvaliteetse ja kauni elukeskkonna kujundamisele Eestimaal;
7.2. suunata füüsilisi ja juriidilisi isikuid tegutsema ning toetama kodukaunistamise alast liikumist rahvusliku programmina;
7.3. väljendada ja kaitsta oma liikmete ühishuve.
8. Ühenduse ülesanded eesmärkide saavutamisel on:
8.1. korraldada või algatada kodukaunistamise alaseid üritusi (konkursse, ülevaatusi, seminare), osaleda teiste isikute algatatud samalaadsete ürituste elluviimisel;
8.2. propageerida kodukaunistamise ideed, põhimõtteid ja võimalusi Ühenduse liikmetele ja teistele isikutele meedia ja teiste kommunikatsioonivahendite kaudu;
8.3. korraldada kodukaunistamise alase teabe levitamist Ühenduse liikmetele ja teistele isikutele, sealhulgas anda välja kaunite kodude albumit;
8.4. koguda, süstematiseerida ja säilitada kodukaunistamise alast teavet;
8.5 täita muid ülesandeid, mis on vajalikud Ühenduse eesmärgi saavutamiseks, sealhulgas tegeleda eesmärke toetava majandustegevusega:
8.5.1 tuluürituste korraldamine;
8.5.2 kirjastustegevus.
III LIIKMED
9. Ühenduse liige võib olla vähemalt 18-aastane füüsiline isik või Eesti Vabariigis registreeritud juriidiline isik.
10. Ühendusse astumiseks esitab isik avalduse Eestseisusele, kes otsustab liikmeks vastuvõtmise peale avalduse saamist järgmisel koosolekul.
11. Ühendusest väljaastumiseks esitab liige avalduse Eestseisusele, kes oma otsusega arvab isiku Ühenduse liikmete hulgast välja.
12. Eestseisus võib liikme Ühendusest välja arvata põhikirja sätete täitmata jätmise või Ühingu või Ühingu maine olulisel määral kahjustamise tõttu. Väljaarvamine toimub Eestseisuse otsusega. Liikmest väljaarvamise otsusest ja põhjustest teavitab Eestseisus isikut koheselt kirjalikult mõistliku aja jooksul. Põhjendatud ettepaneku liikme väljaarvamiseks võib teha iga Ühenduse liige või organ. Eestseisuse otsuse peale liikmest väljaarvamise kohta võib isik esitada kaebuse Nõupäevale.
13. Liikmel on õigus:
13.1. võtta osa vahetult või volitatud esindaja kaudu Ühenduse üldkoosolekust, mida nimetatakse Nõupäevaks;
13.2. valida ja olla valitud Ühenduse Eestseisuse liikmeks või olla määratud Ühenduse muu organi koosseisu;
13.3. esitada Nõupäevale ja Eestseisusele ja Keskjuhatusele arupärimisi ning ettepanekuid;
13.4. saada teavet kõigis Ühenduse tegevust puudutavates küsimustes;
13.5. algatada erakorralise Nõupäeva kokkukutsumist;
13.6. kasutada Ühenduse sümboolikat vastavalt Eestseisuse kehtestatud reglemendile;
13.7. esindada Ühendust Eestseisuselt saadud volikirja alusel volikirjas sätestatud ajal ja volituse piires.
14. Liikmed on kohustatud:
14.1. täitma Ühenduse põhikirja, Nõupäeva ja Eestseisuse otsuseid;
14.2. osalema Nõupäeval ja Ühenduse muus tegevuses Ühenduse eesmärgi saavutamiseks;
14.3 teatama Eestseisusele oma asukoha- või kontaktandmete muutumisest ühe kuu jooksul;
14.4 tasuma kehtestatud korras ja tähtaegselt Nõupäeva otsusega kehtestanud liikmemaksu;
14.5. hoidma ja mitte kahjustama Ühenduse mainet;
14.6. Nõupäevast osavõtu võimaluse puudumise korral volitama ennast esindama kolmanda isiku ja koostama selleks kirjaliku volikirja ning selle esindajale üle andma.
IV NÕUPÄV (ÜLDKOOSOLEK)
15. Ühenduse kõrgeimaks organiks on tema liikmete üldkoosolek, mida nimetatakse Nõupäevaks.
16. Nõupäeva koosolek kutsutakse kokku vähemalt üks kord aastas.
17. Nõupäeva koosoleku kokkukutsumise, selle tehnilise teenindamise, päevakorra koostamise, eelnõude kättesaadavaks tegemise ning koosoleku protokolli vormistamise korraldab Eestseisus. Üldkoosoleku kutse, milles sisaldub koosoleku koht, aeg ja päevakord, saadab Eestseisus 14 päeva enne koosoleku päeva e-postiga või posti teel. Koosoleku päevakorra määrab Eestseisus Keskjuhatuse ettepanekul.
18. Nõupäev on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt 29 Ühenduse liiget. Kui Nõupäeval ei osalenud nõutav arv mittetulundusühingu liikmeid, kutsub Eestseisus Nõupäeva uue koosoleku kokku punktis 17 nimetatud korras. Uus koosolek võib toimuda seitsme päeva möödudes ärajäänud koosoleku päevast arvates.
19. Nõupäeval võib osaleda ja hääletada Ühenduse liige, samuti Ühenduse liikme esindaja, kellel on liikme poolt antud kirjalik volikiri. Esindajate volikirjad või nende ärakirjad lisatakse üldkoosoleku protokollile. Nõupäeva otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole Nõupäeva koosolekul osalenud Ühenduse liikmetest või liikmete esindajatest.
20. Mittetulundusühingute seaduses sätestatud juhtudel võetakse Nõupäeva otsused vastu suurema Ühenduse liikmete või nende esindajate häälteenamusega. Põhikirjas ette nähtud Ühenduse eesmärgi muutmiseks on vajalik vähemalt 9/10 liikmete nõusolek, ühenduse lõpetamiseks, ühinemiseks, jagunemiseks, põhikirja muutmiseks on nõutav 2/3 Ühenduse liikmete nõusolek.
21. Ühenduse liige ja tema volitatud esindaja samal koosolekul ühe ja sama otsuse vastuvõtmisel hääletada ei tohi. Hääletamine Nõupäeval on avalik, välja arvatud isikuvalimised, kus hääletamine on salajane. Isikuvalimistel osutub valituks enim hääli saanud kandidaat, häälte võrdsuse korral heidetakse liisku.
22. Nõupäeva koosolek protokollitakse. Protokolli kantakse koosoleku toimumise aeg ja koht, päevakord, hääletustulemused ja vastuvõetud otsused ning muud koosolekul tähtsust omavad asjaolud. Protokolli kantakse ka koosoleku otsuse suhtes eriarvamusele jäänud liikme nõudel tema eriarvamuse sisu. Protokollile kirjutavad alla Nõupäeva juhataja ja protokollija. Eriarvamusele kirjutab alla selle esitanud isik. Protokolli lahutamatuks lisaks on Nõupäevast osavõtnute nimekiri koos igaühe allkirjaga ning Nõupäevale esitatud kirjalikud ettepanekud ja avaldused. Pärast 14 päeva möödumist Nõupäeva lõppemisest peab protokoll olema Ühenduse liikmetele kättesaadav.
23. Erakorraline Nõupäev kutsutakse kokku seaduses ette nähtud juhtudel või Keskjuhatuse ettepanekul või kolme osakonna juhatuse ühisettepanekul või vähemalt ühe kümnendiku Ühenduse liikmete põhjendatud kirjalikul ettepanekul hiljemalt 40 päeva jooksul ettepaneku üleandmisest Eestseisusele.
24. Nõupäev võtab vastu otsuseid kõikides Ühenduse juhtimise küsimustes, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud Eestseisuse või Ühenduse muu organi pädevusse.
25. Nõupäeva ainupädevus:
25.1. põhikirjas ette nähtud Ühenduse eesmärkide muutmine;
25.2. põhikirja muutmine;
25.3. Eestseisuse liikmete määramine ja tagasikutsumine;
25.4. Eestseisuse või Keskjuhatuse liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses mittetulundusühingu esindaja määramine;
25.5. majandusaasta aruande kinnitamine, Eestseisuse tegevusaruande ärakuulamine;
25.6. Ühenduse lõpetamise, ühinemise, jagunemise otsustamine;
25.7. liikmemaksu kehtestamine, selle suuruse määramine, tasumise korra kinnitamine;
25.8. vajadusel volinike, revisjonikomisjoni või audiitori valimine;
25.9. Eestseisuse liikmele makstava tasu suuruse ja maksmise korra määramine;
25.10. muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse
V EESTSEISUS (JUHATUS)
26. Ühendust juhib ja esindab juhatus, mida nimetatakse Eestseisuseks. Eestseisuse igal liikmel on õigus üksinda esindada Ühendust kõikide tehingute tegemisel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Eestseisus on vähemalt kolmeliikmeline ja sellesse kuulub vähemalt kaks Keskjuhatuse liiget.
27. Eestseisuse liikmed määrab ja kutsub tagasi Nõupäev. Eestseisuse liige valitakse kaheks aastaks.
28. Eestseisuse ülesandeks on juhtida Ühenduse igapäevast tegevust ja viia ellu Nõupäeva otsuseid. Eestseisus sõlmib, muudab ja lõpetab töölepingud Ühenduse töötajatega ja teeb kõik muud igapäevaselt vajaliku tehingud.
29. Eestseisuse ülesandeks on ka valmistada ette Nõupäeval arutamisele tulevad küsimused ja Nõupäeva otsuste eelnõud, samuti korraldada Nõupäeva kokkukutsumine ja selle tehniline teenindamine.
30. Eestseisus peab andma Ühenduse liikmetele ja Keskjuhatusele vajalikku teavet juhtimise kohta ja esitama Ühenduse liikmete nõudel vastava aruande, mis kuulatakse ära Nõupäeval.
31. Eestseisus korraldab Ühenduse raamatupidamist vastavalt raamatupidamise seadusele ja vastutab selle õigsuse eest.
32. Pärast majandusaasta lõppu koostab Eestseisus majandusaasta aruande raamatupidamise seaduses sätestatud korras ja esitab aruande Nõupäevale kinnitamiseks. Kinnitatud majandusaasta aruandele kirjutavad alla kõik Eestseisuse liikmed.
33. Eestseisus esitab registrile kinnitatud majandusaasta aruande koos andmetega aruandeaasta põhitegevusala kohta äriseadustiku § 4 lõike 6 alusel kehtestatud Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori kohaselt kuue kuu jooksul arvates majandusaasta lõppemisest. Andmete esitamisel aruandeaasta põhitegevusala kohta lähtutakse tegevusalast, millele on aruandeaastal kulutatud kõige rohkem töötunde või muid ressursse.
34. Kui Ühendusel on audiitor või revisjonikomisjon, peab aruandele lisama vandeaudiitori aruande või revisjonikomisjoni arvamuse.
35. Eestseisus teeb otsuseid oma koosolekul, mis reeglina toimuvad üks kord kuus. Eestseisuse koosolekutel osalevad sõnaõigusega Keskjuhatuse liikmed. Eestseisus arvestab Ühenduse juhtimisel ja otsuste tegemisel Keskjuhatuse liikmete ettepanekuid ja arvamusi. Eestseisuse otsuse vastuvõtmiseks on nõutav kõigi Eestseisuse koosolekul osalenud Eestseisuse liikmete nõusolek. Eestseisuse koosolekud protokollitakse. Koosolekul vastuvõetud otsused sisalduvad protokollis või on selle lahutamatuteks lisadeks. Koosolekut juhatab üks Eestseisuse liige, koosoleku protokollile kirjutavad alla kõik Eestseisuse koosolekul osalenud Eestseisuse liikmed. Koosoleku protokoll saadetakse e-postiga kõigile Keskjuhatuse liikmetele. Eestseisus võib otsuse vastu võtta ilma koosolekut kokku kutsumata korraldades elektroonilise koosoleku. Elektroonilisel koosolekul loetakse otsus vastu võetuks kui selle poolt hääletab 2/3 Eestseisuse liikmetest.
VI KESKJUHATUS (MUU ORGAN)
36. Ühenduse tegevust korraldatakse tegevuspiirkondades (maakonnad ning Narva, Pärnu, Tallinn ja Tartu). Nõupäevade vahel juhib Ühenduse tegevust koostöös Eestseisusega Keskjuhatus. Keskjuhatuse moodustab Eestseisus arvestusega, et vähemalt üks esindaja igast tegevuspiirkonnast kuulub Ühenduse Keskjuhatuse koosseisu. Keskjuhatuse liikmeks olekul ei ole ajalist piirangut.
37. Ühenduse Keskjuhatus on Eestseisuse poolt Eestseisuse juurde moodustatud nõuandev ning Eestseisusega koos tegutsev organ. Keskjuhatuse liikmed osalevad reeglina Eestseisuse kõigil koosolekutel. Keskjuhatuse koosseisu saavad kuuluda maa- ja linnavalitsuste juurde moodustatud kodukaunistamise komisjonide esimehed, tegevuspiirkonnas komisjoni puudumise korral selle tegevuspiirkonna muu kodukaunistamist koordineeriv isik või tema esindaja või tegevuspiirkonnas moodustatud osakonna juhatuse määratud isik.
38. Keskjuhatus:
38.1. nõustab Eestseisust kõigis Ühenduse juhtimise küsimustes, s.h annab Eestseisusele eelnevalt kooskõlastuse Ühenduse eesmärkide saavutamiseks kavandatavate tegevuste kindlaksmääramiseks;
38.2. annab arvamuse Eestseisusele juhi määramiseks ja kooskõlastab kandidaadi;
38.3. koos Eestseisusega koostab Ühenduse aastaeelarve projekti;
38.4. kooskõlastab Ühenduse poolt finantseeritavad projektid, programmid ja eesmärgipärased töögrupid;
38.5. teeb Eestseisusele ettepanekuid piirkondade arvu muutmiseks, osakondade moodustamiseks või lõpetamiseks;
38.6. vajadusel koostab või kooskõlastab Ühenduse varade soetamise, kasutamise ja võõrandamise korra ja esitab eestseisusele kinnitamiseks;
38.7. vajadusel koostab või kooskõlastab Ühenduse kodukorra või muid Ühenduse sisemist tegevust reguleerivaid juhendeid;
38.8. teeb ettepanekuid Nõupäevale Eestseisuse liikmete töö tasustamiseks;
38.9. teeb Eestseisusele ettepanekuid Keskjuhatuse liikmetele hüvitiste määramiseks;
39. Keskjuhatus peab reeglina ühiseid koosolekuid koos Eestseisusega. Eraldi toimuvatel Keskjuhatuse koosolekutel tehakse otsused koosolekul osalenute lihthäälteenamusega. Koosoleku käik ja otsused protokollitakse.
40. Keskjuhatuse liige, kes mõjuval põhjusel ei saa koosolekust osa võtta, võib volitada teist Keskjuhatuse liiget ennast esindama lihtkirjaliku või digiallkirjastatud volikirjaga.
42. Keskjuhatuse koosoleku kutsub kokku, samuti ka Eestseisuse koosoleku kutse Keskjuhatuse liikmetele saadab Eestseisus. Eestseisuse ja Keskjuhatuse ühised koosolekud korraldatakse mitte harvemini kui kord kvartalis.
43. Keskjuhatus on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa üle poole Keskjuhatuse liikmetest.
44. Keskjuhatuse ja Eestseisuse tehnilise teenindamise kindlustab Eestseisuse poolt Ühendusse tööle võetud tegevsekretär, kes:
44.1. valmistab ette ja protokollib Eestseisuse ja Keskjuhatuse koosolekud;
44.2. korraldab Ühenduse rahaliste vahendite kasutamist ja muu vara hoidmist ja säilimist;
44.3. korraldab kodukaunistamise alase informatsiooni kirjastamist ja levitamist Ühenduse liikmetele ja teistele huvitatud isikutele.
44.4. korraldab Ühenduse asjaajamist, tegevuse avalikustamist ja arhiivimaterjalide säilitamist;
44.5. peab Ühenduse liikmete arvestust;
44.6. täidab muid Eestseisuse juhi poolt antud ülesandeid.
VII OSAKONNAD
45. Ühendusel võib olla osakondi igas tegevuspiirkonnas, osakonnad ei ole juriidilised isikud. Ühenduse osakonna moodustamiseks on vajalik vähemalt kümne Ühenduse liikme olemasolu tegevuspiirkonnas, kelle ühine avaldus esitatakse Eestseisusele.
46. Osakond registreeritakse kirjaliku avalduse alusel Eestseisuse poolt. Osakonna tegevus lõpetatakse Eestseisuse otsusel.
46. Osakonna üldkoosolek koosneb nendest Ühenduse liikmetest, kes püsivalt elavad tegevuspiirkonnas või juriidilisest isikust liikmetest, kelle asukoht on seal. Üldkoosolek võib vajadusel valida ka juhatuse.
47. Kui osakonnal on oma üldkoosolek ja juhatus, kohaldatakse nendele mittetulundusühingute seaduse §-des 18-22, 24-26, 28-30 ja 32 sätestatut.
48. Osakonnal on õigus teha ettepanekuid Ühenduse tegevuste kavandamiseks, vara kasutamiseks, samuti Ühenduse juhtimise korraldamiseks, teabe paremaks vahetamiseks jms. Otsused ettepanekutega esitatakse Eestseisusele.
VIII ÜHENDUSE VARA
49. Ühendusel on õigus omada põhikirjaliste eesmärkide elluviimiseks vajalikku vara, mille omandamine ei ole vastuolus kehtiva õigusega.
Ühenduse vara moodustub:
49.1. liikmemaksudest;
49.2. annetustest ja kingitustest;
49.3. tuluürituste läbiviimisest laekunud tuludest, kirjastustegevusest saadud tulust;
49.4. Ühenduse kinnis- ja vallasasjadest, väärtpaberitest;
49.5. muudest laekumistest.
50. Ühendus arvestab vara kasutamisel vara annetaja või kinkija soovi vara kasutamise osas.
51. Ühendus kasutab oma vara:
51.1. oma eesmärkidele vastavate tegevuste ja ürituste korraldamiseks, projektide, programmide toetamiseks;
51.2. halduskuludeks, Ühenduse organite liikmetele töötasude ja hüvitiste maksmiseks;
52. Ühenduse vara sihtotstarbelise kasutamise eest vastutab Eestseisus. Ühendus ei vastuta oma liikmete kohustuste ja võlgade eest.
53. Ühendusel on õigus olla sihtasutuse asutajaks või mittetulundusühingu liikmeks või asutajaks, kui selleks on olemas Nõupäeva otsus.
54. Kui Ühenduse asjaajamise ja finantsmajandusliku tegevuse kontrollimiseks on moodustatud revisjonikomisjon, korraldab revisjonikomisjon Ühenduses revisjoni vähemalt üks kord aastas hiljemalt aprillikuus ja esitab tulemused revisjonikomisjoni arvamusena Eestseisusele, kes lisab selle majandusaasta aruande juurde.
IX ÜHINEMINE, JAGUNEMINE, LÕPETAMINE
55. Ühenduse ühinemise või jagunemise otsustab Nõupäev. Ühinemine või jagunemine toimub mittetulundusühingute seaduses sätestatud korras.
56. Ühenduse tegevuse lõpetamine otsustab Nõupäev arvestades mittetulundusühingute seaduses sätestatud lõpetamise aluseid. Ühenduse likvideerijaks on Eestseisus.
57. Ühenduse tegevus lõpetatakse ja Ühendus likvideeritakse mittetulundusühingute seaduses sätestatud korras.
58. Peale võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud Ühenduse vara antakse üle Ühenduse lõpetamise kohta tehtud Nõupäeva otsuses nimetatud isikutele. Vara saajaks võib olla sihtasutus või mittetulundusühing, kellel on sarnane põhikirjaline tegevuse eesmärk, riik, kohalik omavalitsus jne. Vara ei jaotata Ühenduse liikmete vahel.