Näidisasula

endel

Näidisasula

PostitusPostitas endel » 10 Dets 2013, 12:29

Pealkirjas "Kas teha näidisasula?" on aimatavad kõhklused planeeritava tegevuse osas.
EKKÜ kodukal "Tõhusa haljastuse" saidil on ilmunud ka rida uurimuslike artikleid võimalikuks teoreetilise teema käsitluseks. See näitab, kui keerukas on tiheasustusala planeerimisel ette näha kõikvõimalikke aspekte kooslusele inimene-loodus.
Miks tekivad tiheasustusalad?
Ilmselt ikka selleks,et tahame säästa loodusressursse inimtekeliste jääkide utiliseerimiseks
ning parema tehnilise ning sotsiaalse infra korralduseks.
Inimesed on kui sipelgad, kogunevad kuhilatesse, kuid ei oska siis loodud tehiskooslust majandada.
Eestis näeme neid probleeme suuremate linnade lähialadele planeeritud elamupiirkondades.
Eesti asulates ning väikelinnades õnneks neid on vähem.Iga väikeasula on oma tekkeloolt erineva ajaloolise taustaga, kuid ikkagi seotud teatud tehniliste revolutsioonide ilminguga ka Maarjamaal(tehased,raudteed jne.).Nagu selgub, taoline monofunktsionaalsus, mis on jätkuvalt omane Eesti väikelinnade arengule, on hilisemas reginaalarengu aspektis hukutav.
Ka riigistruktuur erinevatel ajaloo etappidel suhtub teemasse lühinägelikult ning kodanikud satuvadki ettevõtjate meelevalda, kuigi eluaeg on makse maksnud inimväärse elu korralduseks kogukonnas.Kuidas aga kujundada olemasolevad kogukondlikul identiteedil põhinevad asumid jätkusuutlikeks. On ju lisandunud tänu tehnoloogiate arengutele nii kaugtöö kui kaugel tööl käimise võimalused.Siit ongi pärit mõte kujundada tänased tiheasustusalad(asumid) elamiväärseteks ning jätkusuutlikeks. Vajalikud ressursid ning arenguvariandid peaksid aga tekkima regionaalprogrammidest, mis on EL arengu põhiinstrumendid.Tõhus haljastus oleks ilmselt üks võimalusi.

Mine

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 0 külalist

cron