Milleks energiasääst?

[Rokikas]

• hoidke sooja vee temperatuur nii madal kui võimalik

Kuid mitte liialt!
"Oluline on Legionella paljunemise vältimine veevarustussüsteemides. Külmavee süsteemis
peab olema tagatud vee temperatuur alla +20°C ja kuumavee süsteemis +55-60°C." http://www.terviseamet.ee/fileadmin/dok ... elloos.pdf

Elektrilistest soojaveeboileritest katlakivi eemaldamisse tuleks kaine mõistusega suhtuda ja mitte üritada iga kribalat regulaarselt sealt kindlasti eemaldada. Kuna otsest energiakulu tõusu katlakivi seal ei põhjusta siis pole mõtet iga paari kuu järel (tean sellist inimest ) "tünnitäit" sooja vett kanalisatsiooni valada ning kaane tihendeid räsida selle "hoolduspuhastamisega.

Eks üldiselt kogu see nimekiri on maja omanikule või hoone hooldajale suht koht kohustuslik teadmiseks võtta.

[Rokikas]

Energiatootmise ja ülekande tehnoloogiad nõuavad aga aastaringset valmisolekut ja riskide maandamist ning reservide loomist, et siis ka extriim olukordadaes elukestvalt toimida.

Nii et mida energiasäästlikumad hooned + kohapealne (päikesest=ebakindel) energiatootmine = seda vähem ostetakse "suurest võrgust" = seda kõrgem võrgust saadava hind sest võrgu ülalpidamise kulud peavad saama selle vähese energiamüügiga kaetud. Nii et mida rohkem säästad (energiat) seda rohkem raha kulutad energia ostmisel!
Eks üks tee ole ka "offgrid" lahenduste arendamine. Näiteks see soome firma toodab hakkpuidul (puugaasil) toimivaid konteinerkatlamaju mis toodavad nii sooja kui ka elektrit. http://www.volter.fi/en/page/2

[endel]

Tänan asjalike kommentaaride eest. Need üksikud tekstidest võetud laused annavad pidet järgnevateks mõttearendusteks. See ongi kõige tähtsam energiasäästliku elu- ja mõttelaadi kujundamisel .Niimodi kildhaaval tarkust kogudes ning mõtteid vahetades kujundamegi endile sobiva kliimaga elukeskkonna.
Eks iga kirjeldatud tegevus vajagi praktikas katsetust ja teatud oskusi. Kuid esitasin loendi energiasäätu tegevustest, millele kulutatud vaev(raha) hoiab kokku suuremat raha, mis on soojuse ja elektihind kodudes.See kindlasti ei ole täielik loend lihtsamatest säästutegevustest. Meeldiv oleks, kui igaüks kirjutaks, mida tema oluliseks peab energiasäästule mõeldes ja kust ta need tarkuseterad on avastanud.

[aare]

Rokikas ja Endeli poolt järjekordsed asjalikud tähelepanekud.

Hakkepuidul töötavaid katlamaju elektri ja soojuse koostootmiseks on igati asjalik ettevõtmine ja neid on ehitatud ka meil. Taoliste katlamajade asukoha valik on aga täielikult seotud aastaringse soojuse tarbimise vajadusega.
Seega ei sobi need ainult elamurajoonidesse vaid piirkonnas peab olema muid aastaringseid soojatarbijaid.

Võiksin tuua ühe näite naabritelt. Läti Valka ehitas Eesti Energia AS hakkepuidul töötava katlamaja soojuse ja elektri koostootmiseks elamurajooni, kus asub ka nende haigla. Viimase soojavajavus on aastaringne ja ongi asjad paigas.

Olen näinud nii soomlaste kui ka rootslaste hakkepuidu tootmist ja siin on meil veel pikk samm minna. Nimelt teevad nemad haket nii kändudest kui kõikvõimalikest muust metsajäätmetest.
Jah, tõsi ta on, et ka meil on juba liigutud natuke ka selles suunas, kuid ega ikka alati nii küll ei tehta.
Eriti seda kändude osas, millised vajavad eelkuivatamist.

[endel]

Kuna talvekülmad on järgemööda alla -20 kraadi, siis tahaks meelde tuletada mõningaid lihtsaid meetmeid energasäästuks kodus:
•pööningu ja põranda lisasoojustamine;
•keldrivahelae lisasoojustamine;
•küttetorude, ventiilide jms. soojustamine mitteköetavates ruumides;
•sooja majapidamisvee torude, ventiilide jms. soojustamine;
•boilerite ja soojusvahetite soojustamine;
•boilerite reguleerimine;
•akende täiustamine (klaasikihtide lisamine, pakettklaasidega aknad);
•aknapilude tihendamine;
•piirdetarindite vuukide tihendamine ning soojustuskihi lisamine, välisuste tihendamine;
•küttesüsteemis ringleva vee pealevoolutemperatuuri automaatne reguleerimine (vastavalt välistemperatuurile);
•ringluspumpade automaatne reguleerimine vastavalt tegelikele vajadustele;
•sooja majapidamisvee temperatuuri automaatse reguleerimise süsteemi rakendus;
•küttesüsteemi hüdrauliline tasakaalustus;
•radiaatoritele termostaatventiilide paigaldamine;
•küttekulu öise vähendamise süsteemi rakendamine;
•elektripirnide asendamine;
•mitmesuguste elektriseadmete asendamine;
•ebaefektiivsete seadmete asendamine kõrgefektiivsetega
Kuna elekter on alati kõige kallim kütteliik, siis tuleks erilist tähelepanu pöörata selle kasutamisele ja võimalusel see asendada teiste odavamate energiaallikatega või siis soojustada oma elamu piirded meie kliimale kohaselt. Nii lihtsad esialgsed tegevused energiasäästu alal oma elamus ongi.
On ka võimalus muretseda rohhkem sokke, kampsuneid, jopesid ja kasukaid.

[aare]

Endel, kas oled ise kõik need tööd ja kokkuhoiumeetmed juba rakendanud?
Kui jah, siis nagu öeldakse - müts maha, sellise mehe ees!

Tahaksin omalt poolt lisada, et külmadel talvekuudel on väga hea aeg termokaameraga kindlaks teha, millistes kohtades on suuremad soojakaod.
Siit juba edasi, nende kohtade täiendav soojustus või midagi muud, et ikka energia kadusid vähendada.
Kes sellist tööd teevad, selleks saate infot jällegi internetist.
Ma ei viita ühelegi aadressile, sest siis teeksin juba reklaami.

[endel]

Kuna elan 30 aasat tagasi ehitatud majas, siis osa meetmeid sai tehtud ehituse käigus.
Isiklikult pean kõige väärtuslikumaks külmatõrjeks lambavillast tehtud tooteid, eriti ämma kootud villaseid sokke ja kampsuneid. Need aitasid ka keerulisel kolhoosi perioodi vastu pidada.Nüüd on lambatoodete kudumise üle võtnud tütar. Nii et talv on minule alati oodatud aastaaeg. Eriti ilus on ta täna, kui puud on härmas ning kitsed aias akna all toidupoolist näksimas.Kauni kodu otsijatel õige aeg talvepilte teha meie kaunitest talvekodudest.Kõik õue pildistama ning võiks ju neid pilte ka teistele näidata.

[aare]

Endel, oled äärmiselt kaval ja vastad väga diplomaatiliselt/maarahvalikut.
Siiski, kas on ka Sinu majapidamisel/kodul ikka kohti, mida tuleks kuidagi parandada/muuta või täiendada?
Mina olen oma ridaelamus elanud juba 17 aastat, kuid ikka leian mõne koha, mida sättida (ruumide nurgad, rõduuste alused). Eriti aga peale termokaameraga ülevaatust.

[endel]

Kui paljud kadestavad maja omanikke, siis mina tean neid muresid, mis maja omandamisega kaasnevad. Meie suguvõsa kolm põlvkonda elavad kõik enda poolt ehitatud majades.
Isakodu on ehitatud kuuekümnendatel, kui au sees oli kohalik küte, ahjud ja pliidid. Siiani kõik- glasuurahi ja pliit sooja müüriga töötavad suurepäraselt, kuigi vanust üle viiekümne talvise kütteperioodi. Majale on pandud kolmekordsed aknad ja topelt välisuksed, seinad on kärgtellistest. Kuid emal kulub enamus talvepäevast küttekolletega tegelemisks. Kord päevas ahju kütta ja kaks korda päevas pliidi alla tuld teha . Nii et soe müür on mõnusalt soe ning alati meenutab lapsepõlve, kui külmalt ja tuuliselt järvejäält sai tuldud ja sooja müüri kõrval selg ja jalatallad soojaks aetud. Vanaisal Võrumaal oli veel lisaks lambanahkadega kaetid leso, kus sai talvekülm kontidest välja aetud.
Minu maja on ehitatud kaheksakümnendatel väikeplokist ja väljast vooderdatud 10 sm. tep-plaadiga, paket akendega ning tamburiga välisustega.
Kütteks kasutan tahkeküttekatelt, kus nende külmadega kütan päevas 2-6 pakki turbabriketti, 0lenevalt välitemperaruurist, reservkütteks kasutan õhksoojuspumpa. Kuna on täiskeldriga maja(keldrikorrusel katlaruum,saun kaminatuba jne.), siis on ka küttekulu selle võrra suurem. Aastane küttekulu on 5-7 alust briketti. Kuna Sangla Turbakombinaat on kilomeetri kaugusel, siis nii kaua kui tehas tiksub küttega muresid ei ole.
Tütre pangalaenuga ehitatud maja valmis möödunud aastal, mille väimeespoiss oma kätega kokku pani. Seinad on savi-väikeplokist, väljast soojustatud 10 sm. tseluuvilla vooderdusega.Kõikjal on kasutatud kolmekordseid pakettaknaid ning lõunapoolne küljel põrandateni ulatuvad kolmekihilsed klaaspaketid, et maksimaalselt kasutada lõunast päikesekiirgust. Kütteks kasutatakse maakütteseadmega kõetavat põranadakütet, mida teisel korrusel toetavad seinaradikad. Kõikjal on kasutatud säästlampe.Eletri kulu 40-60 euri kuus.Majaehitusel püüdsime kasutada passivmajal kasutatavaid võtteid.
See on siis lühiülevaade kolme põlvkonna jooksul toimunud elamuehituse kogemustest Eestimaal.
Kuigi majad on erinevatel aegadel ehitatud jätkub pidevalt nokitsemist ning peamurdmist energiakulude kokkuhoiuks.

[endel]

Tahtsin oma eelneva jutuga viidata sellele, kui erinevad on olnud eelnevatel põlvkondadel võimalused ja ka teadmised energiasäästlikust kodu ehitamisest.
Ongi täna raske head nõu anda, kuidas kodu energiakulusid vähendada, kui on teada, et avatud energiabörsil on kõik energiahinnad börsihindade sõltuvuses.
Kui tõusevad fossiilsete(nafta, gaas, kivisüsi jne.)kütete börsihinnad, tõusevad vastavalt turunõudluse muutusele ka kohalikud küttehinnad(puit, turvas jne.)
Taastuvate kütete(tuul, päike, hüdro jne.) hinnad sõltuvad aga nende tehnoloogiate arendamise komponendist. Lisaks kõigele aga püüavad ka poliitikud hindasid mõjutada maksude lisamisega, teades et energiasõltlased oleme kõik, eriti meie kliimavööndis Põhjamaal.Teistes riikides, eriti Skandinaavias püütakse energiahindasid kontrolli all hoida moodustades energiatoomiseks ja jaotuseks ühistuid, mis ärilistest põhimõtetest lähtudes on efektiivsemad ning ressursisäästlikumad poliitikute(riik) poolt juhitud organisatsioonidest. Meie väiksuse puhul on aga raske konkurentsil põhinevat energiavõrgustiku kujundada.
Seega sõltumegi naaberriikide energiapoliitikatest, mis meie majanduse arengule on aga rasked kanda.Oluline on ka teada, et kõik küttesüsteemid amortiseeruvad inimpõlve jooksul ning meie tarkus on taibata energiathnoloogiate muutusi ning sellest tulenevaid säästuvõimalusi. Oluliseks pean ka meie kodu mugavuse näitajad, eelkõige toatemperatuuri ja kütmise sagedust oma katlamaja või muu küttesüsteemi kasutusel. Minule näiteks meeldib toatemperatuur kuni 19 kraadi, tütrele aga 23 kraadi, sealt aga tuleb oluline küttekulude suurus(iga kraad suurendab küttekulusid 5%).
Hea oleks omada kodu , mida saab kütta erinevate kütteliikidega sõltuvalt börsihinnast(näit elekter,puit,päike)
Kuid kõik kogemused on arutlemist väärt. Nagu minu eelnevast näitestki nähtub sõltub maja küttesüsteemi valik kohalikest oludest ning hoone arhitektuurilisest lahendusest. Oluline on ka see, et hoone puhul on kõigi pereliikmte energiasäätlik käitumine oluline parema tulemuse saavutamiseks. Üheks kavaluseks on ka kaasata pere erinevaid liikmeid eneriakulude(elekter,soojus, vesi) arvestusel. Minul näiteks tegeleb kulude arvestusega muusikaõpetajast abikaasa ning vastavalt tema kriitikale(suurenenud kulud) reageerin mina säästmeetmete valikul.