Milleks energiasääst?

[endel]

Mida sellest vastusest järeldub?
1.Objektile ei olnud omaniku(vald) määratud energiakäitluse(seire) eest vastutavat isikut
2. Investeering oli saadud poliitilise otsusena, arvestamata hoone tegelikke vajadusi- rahastus EL abiprogrammidest.
3.Projektis ei arvestatud hoone eripäraga. Hoone on Ida-Lääne telje ning klasside ühe seina moodustavad lõuna küljel s.t.päevase päikese poolel olevad aknad, mis päikesepäistelistel ilmadel kütavad klassid liiga kuumaks.
4.Puudus hoone energiakäitlus enne ja pärast invesreeringut. Kuna seinad kaeti 20 sentmeetrise vahtplastga(hea kasukas) ning hoone muutus termoseks, siis on kindlasti vajalik arvestada kliima erisusega erinevatel päevadel ning aastaaegadel.
5.Kuna riigihanke tulemusena kasutati parimat(odavamat) pakkumist kõigi vajalike tööde teostamiseks, siis siiani haisevad klassid põranda reliini ning teiste ehitusmaterjalide spets. lõhnade järgi.Aga muidu on seinad siledad ning värvikirevad.
6.Hoone energiakäitluse puudumise tulemusena ei saagi rääkida energiasäästust ega ka investeerigu tasuvusajast s.t. majanduslikult ebaõnnestunud projekt. Kahjuks selliseid investeeringuid avalikesse hoonetesse kohtame sageli. Eriti siis kui hoone omanikud on lasknud majad kriisieelsesse seisu, kus iga abiraha võetakse rõõmuga vastu. Andjate üle ollakse tänulikud ka järgmistel valimistel.

[Tanel]

Samade probleemidega kohtume vist iga hoone renoveerimisel.Meie demokraatia kahjuks lubabki otsutajateks asuda inimestel , kes kunagi pole kokku puutunud ehitusega ega sellest tulenevate ohtudega. Meie vanaisad said oma ehitusliku kogemuse kas ehitusmalevas või siis ise suvilakooperatiivis osmikut(suvilat) nokitsedes, sest suuremat ehitutegevust piiras fond, limiit ning igasugused piirangud omandisse. Krundid olid nii väikesed, et raske oli peldiku kohta leida, rääkimata ühisveevärgist ja kanalisatsioonist. Inimesesd olid õnnelikud, kui said omaette nokitsemise koha ,et oma ettevõtluse vaimul lasta vuhiseda. Täna leiab kõik see initsiatiiv rakenduse Soomest-Norrast Saksamaani.

[Endel]

Tore on lugeda Energiasäästliku kodu 2013.a. sarjas energiaekspertide hr. Kalle Virkuse ja
hr. Aare Vabamägi selleteemalisi artikleid, mis on vürtsitatud ka lihtsate tasuvusarvutustega. See peaks panema igat hoone omanikku mõtlema investeeringute vajalikkuse ning tasuvuse üle.
Endel

[tanel]

Vägisi tuleb pähe kiuslik mõte.
Kas energiasääst on vajalik selleks, et kõik ülejäänud energiateemaga tegelejad saaksid vabalt energia mõistet kasutades oma ambitsioone rahuldada. Kui see nii on ,siis seda aktiivsemalt on vaja toetada energiasäästliku mõtteviisi ning käitumist.
Ka riiklikud toetused(KrEdex) moodustavad ainult mõne % tegelikest investeeringu vajadustest elamumajandusse.
Pürgimine viie rikkama riigi hulka ei ole vist kõige säästlikum tegevus.Lihtsam on vist kohe sinna silgata.Õnneks niisugust arengut toetab vähem kui 20% eestimaalasi. See % langeb veelgi, sest rikaste juurde minejate arv järjest kasvab ning ükskord muutub see põhimõte marginaalseks-või?!
Meie osaks on aga veelgi kasinam elustiil.Energiasääst pakub selleks lugematuid võimalusi.

[endel]

KredEx-i poolt toetatud hoonete energiasäästu toetusprogrammid näitavad , et kortermaja täisrenoveerimisel saadakse keskmiselt 30% energia kokkuhoidu.
Teada on NL ajal ehitatud kaugküüttevõrkude trassikadu on keskmiselt 30-35%. Asendades kaugküttetrasside torud eelisoleeritud torudega on võimalik trassikaod viia 10-12%-ni. Järelikult ka trassikadudelt on võimalik soojusenergiasääst kuni 20%. Kokku soojusenergiasääst näiliselt lihtsate võtetega kaugküttepiirkonnas on võimalik saavutada kuni 50% . Ehk väheneksid ka tarbijate korterite küttekulud kuni 50%. Kui täna on pere soojusenergiakulud korterites 800-1000 EUR aastas, siis vähendades seda poole võrra, saaksime arvestatava pere eelarve kokkuhoiu, millega iga pere saaks näiteks korra aastas käia turismireisil Italias või Eestimaa sanatooriumites tervist taastamas. Teadaolevalt 80% eestimaalastest elab kortermajades,mis on tänaseni renoveerimata.
Tänane riiklik poliitika on suunatud SKP kasvule. 50% energiasektori kulude vähenemine ei ole küll poliitikutele EL-s populaarne otsus. Jäävad ju saamata maksutulud riigi eelarvesse.Tarbijate energiakulude 50% vähenemisest ei ole huvitatud soojusenergia ettevõtted- vähenevad ju selle võrra nende käibed ning halvenevad küttesüsteemide majandusnäitajad ning rahalised tulud .Eriti on tarbimiskulude muutused olulised uute investeeringute kavandamisel.
Ongi ring täis. Energeetikud, kes valdavad kõiki energiasüsteemide tasakaalu teooriaid ei ole säästust otseslet huvitatud, tarbijate abipalved jäävad aga üldises poliitilises kähmluses tähelepanuta.Normaalne mõistus aga ütleb ,et energiasäästuga tuleb jätkuvalt tegelda, sest see on üks kiiremaid viise elujärje parandamisel.

[Anneli]

Aga tõepoolest - milleks energiasääst?
Milliste erinevate mätaste otsast ma peaksin seda hindama?
Isiklik kokkuhoid (kokkuhoitud rahast perega Itaaliasse). Ma olen juba nii vana, et ma mäletan, kui nõukogude ajal pesti põrandaid nii, et vesi keerati kraanis parajaks ja kogu korteri põrandad said puhtaks, kui vesi samal ajal kraanist jooksis. Tehti selgeks, et hoiame kokku. Inimesed hoidsid kokku. Mida rohkem vett ja elektrienergiat inimene kokku hoiab ja mida vähem prügi toodab, seda kõrgemaks vastavad hinnad tõusevad. Nii et vahet pole, kas ma hoian kokku v mitte, hinnad vastavalt sellele tõusevad.
Looduslike ressursside kokkuhoid. Elektri ja vee tootmiseks kulutatakse vähem loodusressursse. Hoian kokku, ikka hind tõuseb. Kui mina hoian põhjavett kokku ja vaatan aknast välja, siis näen tohutuid autoparkla alasid, mis on asfaldi all ja kuhu sadav vihmavesi on suunatud otse kanalisatsiooni.
Hoian kokku pakendite pealt. Mina võin ju kokku hoida ja ühte pappkarpi kasutada kolmel erineval viisil, enne kui see tõesti kasutuskõlbmatuks muutub. Aga poest kui ostan mingi asja, on selle pakendist veerand kuni pool tühi. Miks mina eraisikuna pean kokku hoidma, aga suurtootja ei pea?
Ma tõesti ei viitsi olla eraisik, kes sellele mõtleb, sest suures plaanis ei sõltu minust mitte midagi. Kuni tootjad kulutavad arutul hulgal ressursse ja kuni minu vähenenud kasutamise peale tõstetakse hindu (Itaaliasse ikka ei saa sõita), niikaua tõesti ei hoia ma energia pealt kokku.
** PS Kas koolidirektor, kes olulised paberid kaotas ja seetõttu ei suuda tagada kvaliteetset töökeskkonda, on ikka veel ametis? On jah? Nii tüüpiline. Ja mina hoidku kokku.

[endel]

Meeldiv on arukat arutelu lugeda.
Millestki peaks aga alustama, muidu jõuame oma elustiilide mängimisega absurdini.
Õige oleks vist alustada endale prioriteetide seadmisega. Targad mõtted jõavad ikkagi ka avalikkuseni.
Energiasäästu osas meeldib taanlaste käitumine. Eelnevad valitsejad raiusid põlismetsad sõja- ning kaubalaevadeks. Tänane põlvkond leidis aga võimalusi tuule, päikese, põhu ning lägaenergia abil oma elukeskkonda arendada.Sellele mõeldes arvangi, et energiasäästu variante on sadu. Kui teemasse süveneda, siis annab see hulgaliselt teadmisi ning tegevusi oma elukeskkonna parandamise suunas.Olen veendunud, et see on nakkav. Egas muidu enrgiasäästu teemaga liitujaid tuleb aina juurde ning teadmiste ja kogemuste jada aiana kasvab(loe energiasäästliku kodu artiklid 2013.a.).
Eelnevas näites mainitud koolidirektor on töölt vabastatud, kui kauaaegselt oma põhitööga mitte toime tulnud koolijuht, kuid mitte energiakiätluse eest vastutavana. Koolil lihtsalt puudus arengukava paberil. Nii need finantsid kokku kuivavadki ning maakoolid närbuvad.

[endel]

Kui juhtisin Eesti -Taani energiasäästu projekti ühiskondlikes hoonetes ning kutsusin maakonna kooljuhte, vallajuhte ning teisi värvikaid poliitikuid kuni tollase haridusministrini korraldatavatele ühisseminaridele, sain ähvardavaid hoiatusi kohalikult soojatootjalt. Ta väitis, et mina oma energiasäästuprojektiga tahan tema katlamajandust põhja lasta. Taolist suhtumist kohtab tänagi.Õnneks enamus kaugküttesüsteeme on ehitatud tavalisest roostetavast rauast, mille kasutusiga on 20-30 aastat. Iga energeetik teab ,et just selle aja peale tasub oma äri üles ehitada .Tark mees kogub aga selle ajaga ka uuteks investeeringuteks vajaliku ressursi. Mind ähvardanud soojatootja läks peatselt pankrotti. Kuid uus omanik ehitas koheselt üles kaasaegse erinevaid kütuseid(puidukoor,hake,tükk- ning freesturvas) kasutada võimaldava katlamaja ning jätkab tänagi soojenergia müüki mõõdukate hindadega.Kuid säästuruumi on tal küll ja veel. Eks järgnev avalik surve paneb ta ka järgnevaid säästutegevusi (eelisoleertud armatuur, kaasaegsed sojasõlmed jne.)korraldama.Hea näide siin on Tartu linna soojamajandus.Soome energiaühistu"Fortum"on suutnud stabiilsete ning mõõdukate soojahindade ning erinevate kütteliikide(mis on hetkel turul soodsam) kasutamisega, hoida energiahinnad kodanikele aastaid stabiilsetena. Samaaegselt korrastades kaugüttesüsteemid kaasaegseks ning ökonoomseteks.Linnakodanik Veber, kes alustas santehnikuna ning lõpetas As Giga omanikuna teadis, kus kivi all vähid on ning oskas oma teadmised pärandada ka pojale, kes nüüd ka edukalt jätkab.

[endel]

Tihti kuuleme avalikes esinemistes sõnapaari" märkama ja hoolima". Sellega märgistavad poliitikud oma suhtumist kaasmaalastesse sõnades. Tegelikus elus kohtab taolist mõtlemist ainult kriisiolukordades- või?
Kuid see sõnapaar sobib ka energiasäästu teemasse süvenemisel.
Alles energiasäästust mõeldes "märkame" kui palju erinevaid võimalusi on meil oma elukeskkonda muuta või parandada.
Sõna" hoolima" abil laiendame teemat sedavõrd, et saame rääkida juba oma pere ning kaaskondlaste mugavamast eluasemest ning efektiivsemast tootmisest selleks lisavahendeid eriliselt kaasamata.
See vist ongi oluline põhjus ,miks on energiasääst arengu seisukohast nii tähtis.
Oluline on ka see ,et inimesed ,kes on jõudnud energiasäästliku mõtteviisini jagavad oma teadmisi ja kogemusi ka tasuta. See on nagu usk, mille vilju maitsevad meie järtulijad.
Seega peaks ta olema ka jätkusuutlik, mis aga investeeringute seisukohast on väga oluline.
Eriti kui me investeeringuks peame ka meile antud ajaressursse.

[Aare]

Endli küsimusele, miks energiasäästust ainult räägitakse aga tegusid on vähe, oleks minu arusaam ühene – lihtsalt puuduvad selleks vajaminevad vahendid/raha.
Siin võib jälle mõni vastu vaielda ja väita, et keskmised palgad ju kasvavad. Jah nii näitab statistika. Siiski kes on põhilised keskmise palga tõstja – suurepalgalised. See aga , kes need on, jäägu igaühe oma otsustada.

Miks on minu arvamus just vahendite/raha puudumisel, seda võite järeldada lugedes Meelis Linnamäe poolt kirjutatud artiklit Nõlvaku lasteaia ehitamisest. Nagu öeldakse on siililegi selge, et sellised töövõtted ja materjalid, mis tagavad külmasildade puudumise ja isolatsiooni hermeetilisuse nõuavad täiendavaid materjale ja ka lisa töötasu.

Olles siiski optimist, tahaksin loota, et läbi meie riigi majanduskasvu suureneb igaühe ostuvõime ja sellega ka võimalus energiasäästlikult elada.