Mida sellest vastusest järeldub?
1.Objektile ei olnud omaniku(vald) määratud energiakäitluse(seire) eest vastutavat isikut
2. Investeering oli saadud poliitilise otsusena, arvestamata hoone tegelikke vajadusi- rahastus EL abiprogrammidest.
3.Projektis ei arvestatud hoone eripäraga. Hoone on Ida-Lääne telje ning klasside ühe seina moodustavad lõuna küljel s.t.päevase päikese poolel olevad aknad, mis päikesepäistelistel ilmadel kütavad klassid liiga kuumaks.
4.Puudus hoone energiakäitlus enne ja pärast invesreeringut. Kuna seinad kaeti 20 sentmeetrise vahtplastga(hea kasukas) ning hoone muutus termoseks, siis on kindlasti vajalik arvestada kliima erisusega erinevatel päevadel ning aastaaegadel.
5.Kuna riigihanke tulemusena kasutati parimat(odavamat) pakkumist kõigi vajalike tööde teostamiseks, siis siiani haisevad klassid põranda reliini ning teiste ehitusmaterjalide spets. lõhnade järgi.Aga muidu on seinad siledad ning värvikirevad.
6.Hoone energiakäitluse puudumise tulemusena ei saagi rääkida energiasäästust ega ka investeerigu tasuvusajast s.t. majanduslikult ebaõnnestunud projekt. Kahjuks selliseid investeeringuid avalikesse hoonetesse kohtame sageli. Eriti siis kui hoone omanikud on lasknud majad kriisieelsesse seisu, kus iga abiraha võetakse rõõmuga vastu. Andjate üle ollakse tänulikud ka järgmistel valimistel.